Reeglid

Järgnevad reeglid on mängust arusaamiseks pesapalluritele ja pealtvaatajatele (fännidele). Kirjutatu on eelkõige „tõlgendus“ ja ei pruugi sisaldada kõiki reegleid.

Käesolevad reeglid on kohaldatavad ka softpalli mänguks!

Mängu põhimõte

Mäng

Võistkonnad ründavad (löövad) ja kaitsevad voorude kaupa. Voor lõppeb kui kolm ründavat võistkonnaliiget – jooksjat või lööjat-on vastavalt reeglitele väljakult ära saadud (inglise keeles väljendab seda termin OUT - väljas) ühesõnaga 3 outi. Mängu pikkuseks on enamasti 9 ründe ja 9 kaitsevooru mõlemale võistkonnale.

Ründav võistkond saab punkti kui tema võistkonnamängija suudab läbida, ilma out-i saamata järjest kõik neli; esimese-, teise-, kolmanda- ja kodupesa. Kaitsev pool püüab ründavat poolt punktisaamisel takistada.

Võistluse tulemus on 9 vooru jooksul kogutud punktide summa. Võistkond, kes on rohkem punkte kogunud ongi võitja.

Mängu kõige huvitavam osa on lööja ja söötja vaheline duell, kas lööja suudab lüüa söödetud palli väljakule või suudab söötja teha lööja OUT-iks ilma teda väljakule laskmata (strike out- out). Profiliigades on pallile pihtasaamise tõenäosus umbes 35%. Parimad söötjad suudavad visata nii, et vastasvõistkond saab kogu mängu jooksul väljakule – pesadele vaid paaril korral kogu mängu jooksul. Võib öelda, et hea pesapalli juures on igal söödul – viskel väga suur osatähtsus. Eestis see tase nii kõrge ei ole, mis tähendab, et palju olukordi lahendatakse hoopis teiste väljakumängijate poolt.

Väljak

Pesad (esimene, teine, kolmas ja kodupesa) moodustavad pildil nähtava ruudu. Esimese-, teise- ja kolmanda pesa mõõdud on 40X40 cm. Peade vahe – kaugus üksteisest on 27,43 m. Kodupesa on viie nurgaga ja moodustab nagu noolepea söötja poolt vaadatuna ja suunatuna püüdjale. Söötjaplaadi ja kodupesa tagumise nurga vahemaa on 18,63m.

Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku kaheks; eesväljakuks ja tagaväljakuks. Eesväljaku piir on seesama 27,43m mis on piiritletud mõttelise pesadevahelise joonega. Ka tagaväljakul on piirid, mis tavaliselt väljaku välispiiride (kodu ja esimesepesa ning kodu ja kolmandapesa jooksurada tähistav joon) kohal on umbes 100 m ja keskkohal (kodu ja teisepesa kohal olev mõtteline joon) võib ulatuda 120 – 130 meetrini.

Kaitse/väljakumängijateks on;

1. Söötja (pitcher). Söötja ülesandeks on visata – sööta pall lööjale sööduplaadilt nii, et lööjal oleks palli võimalikult raske kurikaga tabada.
2. Püüdja (catcher). Püüdja püüab söötja poolt söödetud pallid. Ühlasi on ta ka kodupesavalvur.
3. Esimene pesa, Ülesandeks valvata esimest pesa.
4. Teine pesa, Ülesandeks valvata koostöös short stopiga teist pesa.
5. Kolmas pesa, Ülesandeks valvata kolmandat pesa.
6. Short stop, Ülesandeks valvata koostöös „teise pesaga“ teist pesa. Öeldakse et ta on ka eesväljaku kõige tähtsam mees.
7. Vasak tagaväljak (left field).
8. Kesk tagaväljak (center field).
9. Parem tagaväljak (right field).

Väljaku piirid

Mänguala on pildil olev roheline ala. Väljaku piirid on märgitud joonisel valge joonega, mida ümbritseb muru umbes 10 – 20 m laiuselt.

Kui pall väljub viske tulemusena mängualast peatab kohtunik mängu ja ründavad mängijad saadetakse vastavalt reeglitele kas ühe (kui söötja söödab sööduplaadilt üle piiride) või kaks pesa (kui eesväljaku mängija viskab üle piiride) edasi.

Kui pall väljub löögi tulemusena väljaku piiridest enne esimest või kolmandat pesa või maad puutumata ka peale esimest või kolmandat pesa peavad ründavad mängijad (jooksjad) minema tagasi eelnevale pesale (so. vale löök) va. järgmisel juhul. Kui pall lüüakse üle väljaku piiride, küljepiiride sisse jäädes ja maad puutumata nimetatakse seda kodu jooksuks (homerun) ja lööja/lööjad jookseb/jooksevad kaitsjate poolt takistamata läbi kõik pesad ja toob/toovad punkti.

Lööjad

Löögivoor

Ründav mänguosa on kummalegi poolele voorude kaupa. Nagu eelpoolgi öeldud kestab löögi – ründavvoor kolme out-ini.

Lööjale – ründajale saab tulla kolm õiget (strike) ja neli valet (ball) söötu.

Sööt loetakse õigeks kui lööja üritab söötu lüüa nii, et kurikas ületab kodupesa või pall on kohtuniku meelest läbinud strike tsooni (vaata alumist pilti), kui eelnevaid tingimusi ei täideta on sööt vale.

Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli esimesse pessa jõudmist.

Kolm õiget söötu (strike-i), kui viimast neist ei riivatud, teevad lööjast out-i (strike out).

Juhul kui püüdja ei püüdnud kolmandat õiget (striket) söötu kinni saab lööja võimaluse joosta esimesse pessa ja võib sinna jääda kui ta jõuab sinna enne palli, aga seda juhul kui esimeses pesas polnud löögi ajal kedagi.

Neli valet söötu lubavad lööjal minna takistamatult esimesele pesale (base of ball).

Kui söötja söödab lööjale pihta saab lööja takistamatult minna esimesele pesale (hit by pitch) Löök väljapoole väljaku piire on õige (strike) kuid väljakule jooksmise võimalust pole. Peale teist õiget (strike) palli väljakult väljalöömisel õigete loendust ei jätkata. Peale kahte õiget (strike-i) on piiridest välja kõksamine out.

Kui lööja astub löögi ajal löögikastist välja on ta kohe out, mäng peatatakse ja jooksjad lähevad tagasi tuldud pesadesse.

Kui lööja löögiajal puutub kurikas tahtmatult püüdja kinnast saab lööja automaatselt esimesse pessa, seda nimetatakse püüdja segamiseks (püüdja segab lööjat), meelega kinnast löönud lööja automaatselt pessa ei saa.

Õige sööduala (Strike-zone)

Strike-zone on kodupesa kohal oleva ala, mille alumine piir on lööja põlvealune ja ülemine piir on vöökoha ja õlgadevaheline ala ehk siis tavaliselt ulatub ülemine piir küünarnukkideni . Kohtunik arvestab (Strike tsooni) lööja normaalse löögiasendi järgi, mis teoorias kõrvaldab kükitamise ja muu sellise osatähtsuse tsooni kujunemisel. Sööt on õige kui ta läbib suvalise punkti Strike- tsoonis enne seda maha põrkamata. Ülejäänud juhul on sööt vale.

Igal kohtunikul on natuke erinev strike-tsoon, vastavalt sellele, kuidas tema palli lendamist suudab jälgida. Head söötjad tunnevad kohtunike nõrkusi (pimedaid nurki) ja suudavad seda enda kasuks pöörata.

Õige ja vale löök

Löök on õige kui see ei ole vale. Löök on vale järgmistel juhtudel:

• Kui pall kukub löögist maha väljaspool väljaku piire v.a. homerun - kodujooks.
• kui maapall põrkab välja enne eesväljaku piire ületamata.
• kui pall põrkab vastu löögialas olnud lööjat.
• kui pall põrkab vastu mängijat, kohtunikku jne. otsustatakse löögi määrustekohasus vastavalt sellele, kus (kas väljaku piires või mitte) pall oli isikut või eset puutudes.

Pesad on väljaku piirides. Pesast väljakule põrganud pall loetakse õigeks. Vale löögi puhul peatatakse mäng ja jätkatakse kui jooksjad on läinu tagasi eelnenud positsioonidele.

Jooksja

Ühel pesal võib korraga olla ainult üks jooksja. Jooksja ei tohi teisest jooksjast mööduda, sellise situatsiooni korral on mööduja out. Pesa peal on jooksja puutumatu (safe). Kui jooksja pole pesal võib väljakumängija/kaitsja teda põletada puudutades jooksjat palli või kindaga kui pall on selle sees, sel juhul on jooksja out.

Sundjooks

Jooksja peab jooksma järgmisesse pessa kui lööjast saab jooksja ja jooksja ning lööja vahel pole ühtegi vaba pesa. Sellist olukorda nimetatakse sundjooksuks. Sundjooksu korral pole kaitsemängijal vaja jooksjat põletada vaid piisab kui pall jõuab pessa enne jooksja sinna jõudmist. Sundjooks võib tühistuda keset mängu kui lööja/jooksja tehakse out-iks esimesena ja enne esimesse pessa jõudmist.

Kui pall püütakse kaitsemängijate poolt kindasse enne palli maha kukkumist on selle löögi tegija kohe out (fly out) ja teised väljakul olnud jooksjad peavad jõudma tagasi eelnevale pesale enne kui pall sinna on jõudnud, seda situatsiooni nimetatakse samuti sundjooksuks. Kui eelneva situatsiooni puhul jõuab pall enne mängijat pesasse on tagasijooksja out. Väljakul õhupalli löögi ajal olnud jooksja võib pesalt jooksma hakata ilma „tagasi pessa sundjooksu“ sattumata sellisel juhul kui ta lahkub pesalt peale kaitsemängija poolt palli kinni püüdmist. Õhupalli võib kinni püüda ka väljaku piiridest väljaspool – lööja on ikka out ja jooksjatel kohustus tagasi liikuda. Kui püüdja püüab palli kinni kurika riivekast ei loeta seda kui õhupalli vaid kui lööja poolset möödalööki välja arvatud viimase/kolmanda õige (strike) puhul, siis on püüdja poolt püütud pall õhupall ja lööja out.

Kui pole sundjooksu olukorda peavad kaitsemängijad palli või kindaga, mille sees on pall. jooksjat enne pessa jõudmist puudutama et teda out-iks teha.

Pesade puudutamine

Pesade puudutamiseks loetakse jooksja kontaktis olemist pesaga ükskõik millise kehaosaga. Esimesest pesast võib, üldjuhul peab, jooksja üle jooksma, kuid ta peab jooksu ajal pesa ära puudutama. Peale ülejooksu ei saa teda palliga puudutades out-iks taha v.a. kui ta suundub pärast pesast ülejooksu väljaku piiridesse ehk teise pesa suunas. Üle võib joosta ka kodupesast. Kõikidel teistel pesadel peab jooksja pesaga kontakti jääma. Kui jooksja jookseb üle pesa on ta põletatav ja kaitsemängijal on võimalus teda palliga puudutades out-iks teha.

Kui jooksja ei puudutanud pesa sealt üle joostes võib teda põletada või visata pall puudutamata jäänud pessa ja pesavalvuril piisab vaid pesale astumisest jooksja out-iks tegemiseks. Kuid seda kõike saab teha ainult enne järgmist söötu.

Jooksurada

Jooksja peab jääma lubatud jooksuraja piiridesse (enamasti meetri laiune ala pesade vahelisel liinil, teatud situatsioonides normaalne jooksu trajektoor ). Kui kaitsemängija üritab jooksjat põletada ja jooksja kaldub/põikab jooksurajalt juba käevarre jagu kõrvale on ta rikkunud reegleid ja temast saab out. Edasi ja tagasi (mööda jooksuliini) võib ta joosta/põigelda. Jooksurajal püsimine tähendab jooksurajal püsimist, mitte pesasid ühendava mõttelise liini jälgimist.

Jooksja peab vältima kaitsemängijale otsajooksmist (võib ja peabki põikama rohkem kui käevarrepikkus otsajooksmise vältimiseks) juhul kui kaitsemängija püüab tema (kaitsemängija) poole liikuvat palli. Kui jooksja pessa jooksul ei väldi/puudutab püüdvat kaitsemängijat on jooksja out ja kui ta tahtlikult püüdvale kaitsemängijale otsa jookseb on ka lööja out. Neid olukordi nimetatakse kaitsja segamiseks.

Esimesse pessa peab jooksja jooksma väljaspool väljaku piire, vastasel juhul kui ta seda ei tee ja segab seespool piirjoont jooksuga kaitsemängija viset esimesse pessa loetakse jooksja out-iks.

Kui kaitsemängija kes ei tegele hetkel palli otsese püüdmisega segab jooksjat ja segatavat jooksjat püütakse vahetult peale segamist out-iks teha peatatakse mäng ning kohtunik määrab jooksjad eeldatavatele pesadele, kuhu nad oleksid ilma segamata jõudnud ja segatavale jooksjale määratakse veel üks lisa pesa edasi. Kui segatavat jooksjat ei üritata teha out-iks mäng jätkub.

Tähelepanu: Kui segatud jooksja saab out-i üritades joosta kaugemale kui ta oleks ilma segamata kohtuniku arvates jõudnud, jääb out kehtima.

Söötja

Sööduasendid

Söötjatel on kohustus sööta sööduasenditest, mida on kaks.

Eesasend (wind-up position) ja lõpetatud asend (set position). Eesasend (wind-up position): Söötja seisab kehaga otse lööja poole, hoides mõlemad käed koos ees ja mõlemad jalad on sööduplaadil. Söötmine toimub astudes korra taha ja siis ette ning söödetakse pall. Eesasendi määrustepärane katkestamine toimub kui astud viskekäe jalaga sööduplaadilt maha ja tood käed külgedele alla.

Lõpetatud asend (Setup Position): Söötja seisab küljega püüdja poole ja viies käed kokku peatab liikumise hetkeks täielikult liikumise. Jalad asetsevad nii, et tagumine jalg on kontaktis sööduplaadiga ja esimene jalg on sööduplaadist ees pool ehk püüdja pool. Söötmine toimub kui tõstetakse esimene jalg. Lõpetatud asendi määrustepärane katkestamine toimub kui astutakse tagumise jalaga sööduplaadi taha ja käed viiakse kõrvale alla.

Bok (balk)

Söötja ei tohi valesti söötmisega mida nimetatakse bokiks (balk) segada jooksjaid ega lööjat. Järgmistes situatsioonides määratakse Bok ja jooksja saab takistamatult minna järgmisesse pessa.

• Söötja katkestab söödu, söödu toimumise ajal.
• Söötja katkestab sööduplaadilt viske esimesse pessa.
• Söötja ei astu sööduplaadilt visates viske suunas.
• Söötja söödab enne lööja või jooksja valmisolekut sööduks. Kui jooksjat väljakul ei ole ja lööja pole veel löögiks valmis loetakse, enneaegne sööt valeks sööduks, seda isegi kui pall läbib strike tsooni.
• Söötja peab peale viset pessa, laskma jooksjal jooksuks normaalselt ette valmistada enne uut söötu kui ta seda ei tee loetakse situatsioon bokiks.
• Söötja seisab või läheb sööduplaadile ima pallita,
• Söötja ei peata /fikseeri täielikult liikumist enne söötmist,
• Söötja laseb fikseeritud asendis käe pallist lahti (ka palli maha kukkumine), välja arvatud söötmiseks ja pessa viskamiseks,
• Söötja viivitab mänguga. Kui jooksjaid väljakul pole peab söötja sooritama söödu 18 sekundi jooksul palli saamisest püüdjalt,
• Palli manipuleerides; söötja ei tohi muuta pallil midagi, ega sammuti lisada sinna mingit muud ainet nagu näiteks; sülg, muld jne. Söötja ei tohi panna viskekätt suhu ega pühkida sellega higi. Söötja ei tohi pühkida palli riietesse, kuid nad võivad hõõruda palli paljaste käte vahel. Eelneva karistuseks on söödu lugemine valeks ja hoiatus mängust eemaldamiseks.

Muud

Vahetusmängijad

Mängu protokollis olevad mängijad st. 9 nendest võivad väljakul asetseda omavalitud positsiooni kui nad ei sega lööjat ebasportlikul viisil. Söötja võib vahetada koha väljakumängijaga ja asuda tagasi söötja positsioonile ainult ühe korra sama vooru jooksul.

Kui mängija lahkub mängust ei või ta samal mängul enam ühelgi positsioonil mängijana osaleda. Treener peab tema asemele nimetama vahetusmängija ja vahetusmängija asetub löögijärjekorras lahkunud mängija kohale.

Valemäng

Teatud situatsioonides (jooksja ei astunud pesale, vale lööja järjekorras) võidakse ründemängija lugeda kohtunike poolt Outiks järgmistel juhtudel:

• Pesa jooksja poolt puutumata jätmisel tuleb visata pall puutumata jäetud pessa enne järgmist söötu,
• Valel löögijärjekorral löönud lööja pessajõudmise korral tuleb kaitsva meeskonna treeneril anda vastaste veast kohtunikule teada enne järgmist söötu ja sellisel juhul on tegelikult lööma pidanud mängija out, lööma tuleb õigest lööjast järgmine mängija ning vale löögi teinud mängija mängusituatsioonid tühistatakse. Kui veast õigel ajal ei teatatud muutub vale lööja õigeks lööjaks ja mäng jätkub. Kui kaitsjad avastavad vale lööja enne kui temast on saanud jooksja peatatakse mäng ning lööja asendatakse õigega ja mäng jätkub.

Eelnevate situatsioonide korral ei anna olukordadest märku kohtunikud omaalgatuslikult vaid esitavad pretensiooni kaitsva võistkonna liikmed.

Voorude vahetus

Voorude vahetus peab olema võimalikult vähese viivitusega. Söötjal on aega üks minut soojendusvisete tegemiseks. Kui lööja viivitab võib kohtunik lubada söötjal alustada mängu ning lugeda kõik söödud strikeks

Infield fly

Infield fly – olukord on siis kui jooksjad paiknevad vähemalt esimeses ja teises pesas või lisaks ka kolmandas ja on vähem kui kaks outi. Sellisel juhul loeb kohtunik eesväljakule löödava õhupalli 'infield fly':ks ja lööja saab outiks isegi kui palli õhust kinni ei püütud ja jooksjad ei pea edasi jooksma. Mäng aga jätkub ja jooksjad võivad omal riskil joosta järgnevatesse pesadesse. Kõik eesväljaku õhupallid ei ole automaatselt 'infield fly':d kohtunik võtab arvesse ka palli püütavuse ja jooksjate reageeringu situatsioonile. Reegli eesmärgiks on kaitsta jooksjaid tahtlikust palli mahapillamisest.

Kohtuniku otsus

Kohtuniku otsus on lõplik. Peatreener võib talle mitte meeldinud situatsiooni kohta kohtunikelt aru pärida ja paluda otsus järgi mõelda ja kui teda lõppotsus ei rahulda võib ta sisse anda protesti.